Paldiski matkarada

Raja pikkus

15 km

Kuluv aeg

5 h

Sobiv aastaaeg

Igal aastaajal

Kellele mõeldud

Kõigile matkahuvilistele, eriti neile, kellele pakub huvi kolada endise suletud sõjaväelinna radadel.

Kohale jõudmine

Paldiskisse saab kohale auto, elektrirongi või Tallinna-Paldiski liinil bussiga nr 145.

Parkimine

Paldiski linnas on parkimine kõikjal tasuta.

Tähistus

Esimene osa on tähistatud ranniku matkaraja sinivalgete triipudega, teine osa kulgeb mööda avalikke teid tagasi linna.

Trükitav PDF-kaart (2.89 MB)

Matkatiirtiir kunagises suletud linnas pakub põnevat retke ajaloos ja võimsaid loodusvaateid kõrgelt paekaldalt. Rada kulgeb päripäeva Paldiski linnast Põhja-Eesti klindi astangule ja Pakri neemele ning jõuab ringiga läbi Pakri tuulepargi tagasi Paldiski linna.

Raja tutvustus

Paldiski raudteejaam

Matka alguskoht Paldiski jaamahoone juures sobib nii autoga kui ka rongilt tulijale. Jaamahoone on vanim algupäraselt säilinud antud tüüpi jaamahoone Eestis. Puithoone ehitati 1870. aastal, kui avati Paldiski–Tallinna raudteeliin. Tsaari-Venemaa eesmärk oli rongiühenduse ja Paldiski jäävaba sadama kaudu pääs Läänemerele, et saaks vedada kaupu tsaaririigi pealinna Peterburgi. Areng kaubanduslinnana andis tõuke ka ehitustegevusele ning elanikkonna kasvule.

Jaamahoone juurest juhatavad rannikumatkaraja E9 tähised matkaja mööda Peetri ja Muuli tänavat läbi linna Pakri poolsaare otsa suunas.

1870. a rajatud Paldiski raudteejaam 2019. a

Peeter I merekindlus (Muula mäed)

Muuli tänava lõpus asenduvad elumajad võssa kasvanud paepealse künkliku alaga, kus on näha paekaldast välja raiutud kiviseinu. Need on Peeter I merekindluse varemed, mida rahvasuus kutsutakse Muula mägedeks. Kindluse lääne- ja põhjapoolsed bastionid on säilinud, kuid neid ümbritsenud lai ja sügav kindlusekraav on võsastunud.

1718. a otsustas tsaar Peeter I rajada sügava jäävaba Pakri lahe kallastele sadama, millest pidi saama tähtis tugipunkt kogu Venemaa kaitsesüsteemis. Võimsa sõjasadama üks merekindlus pidi valmima Pakri poolsaarel ja teine Väike-Pakri saarel. Nende vahele hakati rajama muuli.

Suursugust plaani ei õnnestunud täies mahus ellu viia ei Peerer Suurel ega ka järgnevatel traaririigi valitsejatel.

Paldiski ja Pakri poolsaarele kavandas Peeter I sadamat ja merekindlust

Paldiski linna asutamise 300. aastapäev Muula mägedes

Pakri pank

Muula mägedest põhja poole liikudes hakkab Pakri poolsaart ümbritsev pankrannik üha enam kõrgusesse kasvama. Seetõttu tuleb umbes paari kilomeetri pärast tõusta pangaastangule ehitatud trepist üles ning jätkata matka pangapealsel.

Panga kõrgeim lõik on Pakri neemel, kus astangu kõrgus ulatub 25 meetrini. Püstlõhede ning eri tugevusega kivimikihtide tõttu on panga serv sakiline ning varinguline. Varingutele aitavad kaasa pidevalt panga jalami liivakivikihte murrutavad merelained. Panga ülemise osa moodustavad lubjakivid.

Pakri tuletornid

Pakri poolsaare otsas ehk Pakri neemel on kaks tuletorni - vana, Peeter I aegse tulepaagi müürid ning uus, 1889. a valminud tuletorn, mis on Eesti kõrgeim.

Pakri tuulepark

Rada jätkub mööda Pakri poolsaare rannikut kuni hiljuti poolsaarele rajatud gaasiühenduse Baltic Connector rajatisteni. Samas kõrval laiub Pakri tuulepark.