Kloogaranna

Matkaraja alguses Kloogaranna raudteejaamas tuleb võtta suund Muuli teele ja sealt esimesel võimalusel randa. Kloogaranna on tuntud eelkõige liivase supelrannana, mille hiilgeajad jäävad nõukogude perioodi, mil siia kerkis hulk suvilaid ja hooneid rannateeninduseks. 1960. a suvel hakkasid Kloogaranda sõitma elektrirongid ning rannas hakkas käima massiliselt suvitajaid. Siin töötas vetelpäästejaam, restoran ja söökla, rannatarvete laenutus jm teenused. Tehti teatrit ja anti kontserte.
Muuli teel lõpus tuleb rannas liikuda loodesse Pakri poolsaare otsa poole, supelranna põhiala jääb teisele poole.

Kersalu

Kloogaranna ja Kersalu küla vahel ilmub rannas setete alt nähtavale Põhja-Eesti pankranniku klindiastang. Randa palistavad siin-seal klindiastangust lahtimurdunud kivilahmakad, milles leidub põnevaid fossiile. Liikudes poolsaare otsa poole, kogub pankrannik üha kõrgust.

Järgides rajatähistust, tuleb neljandal kilomeetril tõusta rannajoonelt Vana-Tallinna maanteele, kust tähistatud rada kulgeb paralleelselt rannajoonega, merele kord lähemal, kord kaugemal Leetse suunas.

Meriküla teel rannast veidi eemal asub Leetse-Lepiku talukalmistu. Eesti kalmistukultuuris on erakalmistud olnud üsna haruladesed. Lepiku talu surnuaia teeb veel huviväärsemaks, et siin puhkab igavesti kuulus kunstnik Nikolai Triik, kes veetis siin vanaisa juures oma lapsepõlvesuved ning ammutas siit ka hiljem oma loominguks inspiratsiooni.

Leetse

Kõrgel paekalal läbi endiste nõukogude militaaralade jõuab rada Leetse mõisa maadele.

Rannajoonest veidi kõrgemale paesele kõrgendikule rajati 17. sajandil Leetse mõis. 1860. aastatel ehitatud historitsistlik peahoone on varemetes. Mõisahäärberi tagaküljelt laskus maastikuliselt kaunist mõisaaiast mereranda uhke trepp. Üks paljudest kõrvalhoonetest on säilinud ja restaureeritud.
Pankrannikualuses varjulises lehtmetsas jätkub matk Pakri poolsaare otsa poole. 

Maalilisel ja kõrvalisel Leetse rannal on RMK puhke- ja telkimisala. 

Pakri tööstusmaastik

Piki Leetse panka edasi kulgev rada jõuab mõne aja pärast kohta, kus väljub merepõhjast maapinnale Soome ja Baltikumi ühine gaasitoru Balticconnector. Merealune gaasitoru Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 km ning maapealne osa Eestis 55 km pikk. Gaasijaama läheduses asub Paldiski kalajahutehas ning samas laiub ka Pakri tuulepark, kus toodavat elektrienergiat 26 tuulikut. 

Pakri pank

Poolsaare otsas Pakri neemel kerkib Põhja-Eesti klint - Eesti uhkemaid loodusmälestisi - 24 m kõrguseni. Liiva- ja lubjakivikihtidega astang laskub otse merre. Pangapealsel näitab alates 1889. aastast laevadele teed Eesti kõrgeim (52 m) tuletorn. Pangaserval seisab veel ka vana, Peeter I aegse paekivist tuletorni alus. 18. sajandil püstitatud ehitis laguneb tasapisi. Asudes astangu varingute tõttu järjest rohkem pangaserval, on muinsusmälestise tulevik ohus.
Pankranniku siksakilise kiviseina ülemine kolmandik koosneb paest, alumine liivakivist. Kuskil mujal Eestis ei kohta pankrannikul nii sagedasi ja ulatuslikke kivivaringuid. Talvel katavad panka astangust väljavoolavatest allikatest tekkinud võimsad jääpurikad. 

Paldiski

Paldiski linn ja kogu Pakri poolsaar on värvika minevikuga. Nõukogude Liidu perioodil oli ala üle 25 aasta ülejäänud Eestist ära lõigatud. Paldiski oli suletud sõjaväelinn, kus paiknesid väeosad ja salajane tuumaobjekt - nõukogude tuumaallveelaevnike õppekeskus.
Paldiski asutamisajaks loetake 1718. aastat, mil Vene tsaar Peeter I otsustas sügava Pakri lahe kaldale rajada sadama ja merekindluse, mis kunagi lõplikult ei valminudki. Läbi ajaloo on Paldiski linn olnud tähtis sõjaväe- ja kaubanduslinn. 
Peeter I sadamast pidi saama tähtis tugipunkt kogu Venemaa kaitsesüsteemis. Ehitustöödel rassis tuhandeid sõdureid ja sunnitöölisi. 1723. a olid valminud tsaari ja ohvitseride eluhooned, kasarmud, kirik, tuuleveskid ja sadamakaid. Järgmisel aastal kerkis poolsaare otsa 13-m kõrgune tulepaak ning paeplatoo serval hakkas kuju võtma viie bastioni ja ümbritseva kaitsekraaviga merekindlus. 1725. aastal tsaar suri ning ka hilisemad valitsejad ei suutnud projekti lõpuni viia.
Ainulaadse kindluse varemed, mida rahvasuus kutsutakse Muula mägedeks, on tänapäeval muinsuskaitse all. Lääne- ja põhjapoolsed bastionid on küll säilinud, kuid neid ümbritsenud lai ja sügav vallikraav on võsastunud. 

Paldiski ajaloolisest linnapildist on alles vaid mõned hooned - vana tollihoone (al. 1716), kus tegutseb söögikoht ja muuseum, Püha Georgi kirik (1787), Nikolai kirik (1842), ning eesti skulptuuri rajaja Amandus Adamsoni suveateljee (1899), kus töötab kunstnikule pühendatud muuseum. Kultuurimälestisena ja Eesti vanimana on muinsuskaitse all Paldiski raudteejaama hoone, mis valmis koos 1870. aastal avatud esimese Eesti raudteeliiniga Paldiski–Tallinn–Gatšina.

Paldiskis on kaks sadamat - Lõunasadam ja Põjasadam. Pühakodasid on väikse linna kohta ootamatult palju – 1787. a valminud Püha Georgi õigeusu kirik, 2015. a valminud Radoneži Vaga Sergi õigeusu kirik, 1842. a valminud Paldiski Nikolai luterisusu kirik ning Paldiski Nelipühi kirik.     

Paldiski linnaruumi uusim arendus on 2020. a suvel valminud keskväljak.